Kirsileib

Sai üks päev jälle leiba tehtud. Sedapuhku kirsside, seemnete ja köömnetega. Sai maitsev, aga esimest korda juba ma-ei-tea-kui-mitmenda leivateo juures küpses leib natuke lõhki (kerkis ahjus kuidagi ebaühtlaselt) ja õige veidi liiga magus sai ka, kuna fariinisuhkur oli otsas ja asendasin tavalise, magusama valge suhkruga.

Niisiis, lisasin leivale

1/3 pakki kuivatatud kirsse (enne leotasin vees, et magusat vähemaks saada)

peotäis köömneid

seguseemneid (kõrvitsa, seesami, päevalille)

Veel kaarte

Jõulukaardid!

Nii kaua, kui mäletan, olen alati ise kaarte teinud - sünnipäevadeks, jõuludeks. Jõulukaartide joonistamine või meisterdamine loob tõeliselt mõnusa jõulutunde. Sel aastal varastasin netisügavustest natuke jõulumuusikat ka arvutisse (raadiod ei taha ju seda sugugi lasta), nii et kuulan jõulumuusikat, mõlgutan jõulumõtteid ja meisterdan jõulukaarte. Seitse tükki on juba valmis meisterdatud. Mõned on veel jäänud.

Kaardid teen pulgaliimi ja ohtra värvilise paberi abil, ajakirjadest ja kataloogidest leiab kah väärt värki, mida kasutada. 

Minu kodu leib

Olen nakatunud... ei, mitte seagrippi, vaid leivategemispalavikku. 

Täiesti müstiline, kui nakkav on ise leiva küpsetamine, erinevate täidiste ja lisanditega katsetamine. Nakkusele aitab kaasa omatehtud leiva imeline maitse, küpsetamisel tasapisi tervesse majja imbuv sooja leiva lõhn, täiesti õnnis heaolutunne oma leiba - oma nunnut - veel veidi soojana lahti lõigates ja maitstes. Ja muidugi kannustab iga leivategijat ka publiku - ehk pere ja külaliste - imetlus. Oma kodu leib võlub iga sööja ära. Oma kodu leivas on väga palju oma kodu ja oma inimeste soojust. Oma kodu leib loksub mõne tegemiskorra järel kuidagi täpselt selliseks, nagu ta selles kodus, nendel inimestel olema peab. 

Olen katsetanud väga erinevaid lisandeid. Kahjuks ei taibanud ma seni leibadest pilti teha, eile ikka õnneks tuli pähe parasjagu söödava küüslauguleiva viimane kolmandik pildile püüda. Kui nüüd jälle uueks leivateoks läheb, demonstreerin oma teisi ilusaid leibu ka: näiteks pähklite ja kuivatatud värviliste ananassitükkidega leib jäi niiiiiiiiiiiiiiiii ilus! Ja mu teine lemmik, kuivatatud kirssidega leib, näeb ka väga nunnu välja oma tumepunaste mummudega. 

Siin aga siis leiva põhiretsept ja illustratsiooniks küüslauguleib.

Esimene päev: õhtu

Võta külmkapist juuretis. Sega see 0,5 liitri käesooja veega. Lisa nii palju rukkijahu, et tekiks vedelam, jogurtipaksune kört. Sega see korralikult läbi ja pane kauss sooja kohta ööseks käärima. Eeltainas peaks käärima 12-16 tundi, mida kauem, seda hapum saab leib. 

Teine päev: hommik

12-16 tunni möödudes võta tainas soojast kohast välja. Tainas võiks nüüd välja näha "elus": kergelt mullitada või vahutada, taina pinnale võib olla tekkinud mullitav vedelik. 

Sega taina hulka 2 triiki teelusikatäit soola ja umbes 100 g suhkrut/fariinisuhkrut/mett. Lisa ka paar lusikatäit rukkijahu ja sega korralikult.

Võta tainast järgmiseks leivateoks umbes 4 spl juuretist, ära seda kohe külmkappi pane, vaid las seisab soojas köögis. Õhtul pane juuretis külmkappi, seal säilib see vähemalt 2 nädalat.

Lisa ülejäänud tainasse soovitud lisandid: seemneid, pähkleid, köömneid, marju, rosinaid, praetud liha, sibulat, küüslauku, ürte - mida iganes. 

Lisa nii palju rukkijahu, et tekiks väga raskelt segatav paks tainas. Tainas on piisavalt paks siis, kui pead segamiseks üsna palju jõudu rakendama. Määri leivavorm rohkelt võiga ning tõsta (kallata paksu tainast ei anna) puulusikaga vormi. Silu tainas märja käega siledaks ning pane paberiga kaetud ja rätikusse mähitud vorm sooja kohta 2-4 tunniks kerkima.

Teine päev: pärastlõuna

Kui leib on kerkinud, keera ahi 250 kraadi peale. Pane ahju kausike veega (väldib liigkõva kooriku teket) ning aseta vorm kuuma ahju. Küpseta leiba 15 minuti 250 kraadi juures, seejärel alanda temperatuur u 190 kraadile ja küpseta leib lõpuni - minu ahjus võtab see aega umbes 45-50 minutit. Valmis leib on suhteliselt tume ja kumiseb õõnsalt, kui sellele koputada. Valmis leiba võiks suhteliselt rikkalikult veega patsutada, leiva ettevaatlikult vormist välja kummutada ja rätiku sees jahtuma panna. Parim on leib juba veidi jahtununa.

Sellest kogusest jätkub ühe vormileiva jaoks. 

Osa suhkrust asendan ma kas mee või fariinisuhkruga.

Pildilolevasse leiba on lisatud kõrvitsaseemneid, 6 tükeldatud küüslauguküünt, paar lusikatäit köömneid ja kuivatatud basiilikut - ning just see leib on mu praeguse hetke lemmik: mahe, mahlane, tõeliselt mõnus maitsekooslus!

Sügisene apelsinikook vaniljekastmega

See on ilus ja hea kook. Natuke tüngakook ka: oleks nagu apelsini maitsega ja lõhnaga ja nimi viitab kah apelsinile, aga tegelikult on hoopis õunakook. Teha on seda kooki väga lihtne ja maitseb hää nii soojalt kui külmalt, kastmega kui kastmeta.

150 g võid

200 g suhkrut

2 muna

jahu

1 hästipestud apelsini riivitud koor

vaniljesuhkrut, soola

õunu, suhkrut, kaneeli

1 apelsini mahl

Vahusta või suhkruga, lisa vahustamist jätkates munad, sool, apeslini koor, vaniljesuhkur. Sega hulka niipalju jahu, et tekiks mõnusalt paks, veel segatav tainas. 

Koori ja tükelda õunad, sega kaneeli ja suhkruga ning aseta tainapõhjale. Pigista õuntele peale apelsini mahl, puista kook suhkruga üle ja küpseta ca 210-kraadises ahjus, kuni kook on kuldpruun ja põhi kuivaks küpsenud. 

Õuna-martsipani-karamellikook

Siin ta on: minu sellesügise hitt-õunakook. Nii nagu kevadel tegin mitu korda nädalas biskviitkattega rabarberikooki, nii sai sügisel sellest samast õunakoogist peaaegu villand. (Aga nüüd seda retsepti sisestades tekkis ikkagi tunne, et täna õhtul peaks jälle õunakoogiteo ette võtma.)

150 g võid

150 g suhkrut

2 tl vaniljesuhkrut

2 muna

jahu

1 tl küpsetuspulbrit

palju tükeldatud õunu

kaneeli ja rikkalikult suhkrut

1 pakike martsipanimassi

paar spl fariinsuhkrut

Vahusta toasoe või suhkruga. Lisa ükshaaval ja vahustamist jätkates munad. Sega tainasse jahu, küpsetuspulber ja vanillisuhkur; tainas peaks jääma keskmise paksusega, veel vabalt segatav. Kalla see küpsetuspaberiga kaetud ümmargusse tordivormi.

Tükelda õunad, sega kaneeli ja suhkruga. Aseta õunatükid tainale, murenda peale martsipan ja lisa ka fariinisuhkur - sellest ja õunamhlast moodustusb imeline karamelline kate.

Küpseta ahju alumises osas, kuni kooki torgatud nuga ei jää enam tainaseks. Serveeri kuumalt jäätisega, külmalt söö niisama või eriti maias tujus olles pane vahukoort peale.

Tatar merevaigukastmes

Merevaigu sulatatud juust on minu meelest väga hea leiutis. Niisama võileiva peal ta mulle eriti ei maitsegi, aga kõikvõimalikesse suppidesse, kastmetesse ja ka kookidesse-magustoitudesse poetan teda küll. Näiteks hariliku hakklihakastme muudab pool karpi merevaiku päris huvitavaks ja mõnusalt kreemjaks.

250 g head hakkliha

sibul

3-4 küüslauguküünt

pakk kohvikoort

0,5 pk Merevaigu sulatatud juustu

soola, pipart

tatart

puljongikuubik või kaks

killuke ehtsat võid

Keeda tatar puljongikuubikuga maitsestatud vees. Sega hulka või, jäta tatar kinnise kaane all järelhauduma.

Pruunista pannil hakkliha ja sibul. Maitsesta. Lisa küüslauk ja maitseained. Kalla pannile kohvikoor ning kui see keema on tõusnud, lisa vähehaaval, pidevalt segades hulka merevaik. Värske till annab kastmele viimase lihvi, aga kui seda olema ei juhtu, sünnib süüa ka tillita.