Sügisene apelsinikook vaniljekastmega

See on ilus ja hea kook. Natuke tüngakook ka: oleks nagu apelsini maitsega ja lõhnaga ja nimi viitab kah apelsinile, aga tegelikult on hoopis õunakook. Teha on seda kooki väga lihtne ja maitseb hää nii soojalt kui külmalt, kastmega kui kastmeta.

150 g võid

200 g suhkrut

2 muna

jahu

1 hästipestud apelsini riivitud koor

vaniljesuhkrut, soola

õunu, suhkrut, kaneeli

1 apelsini mahl

Vahusta või suhkruga, lisa vahustamist jätkates munad, sool, apeslini koor, vaniljesuhkur. Sega hulka niipalju jahu, et tekiks mõnusalt paks, veel segatav tainas. 

Koori ja tükelda õunad, sega kaneeli ja suhkruga ning aseta tainapõhjale. Pigista õuntele peale apelsini mahl, puista kook suhkruga üle ja küpseta ca 210-kraadises ahjus, kuni kook on kuldpruun ja põhi kuivaks küpsenud. 

Õuna-martsipani-karamellikook

Siin ta on: minu sellesügise hitt-õunakook. Nii nagu kevadel tegin mitu korda nädalas biskviitkattega rabarberikooki, nii sai sügisel sellest samast õunakoogist peaaegu villand. (Aga nüüd seda retsepti sisestades tekkis ikkagi tunne, et täna õhtul peaks jälle õunakoogiteo ette võtma.)

150 g võid

150 g suhkrut

2 tl vaniljesuhkrut

2 muna

jahu

1 tl küpsetuspulbrit

palju tükeldatud õunu

kaneeli ja rikkalikult suhkrut

1 pakike martsipanimassi

paar spl fariinsuhkrut

Vahusta toasoe või suhkruga. Lisa ükshaaval ja vahustamist jätkates munad. Sega tainasse jahu, küpsetuspulber ja vanillisuhkur; tainas peaks jääma keskmise paksusega, veel vabalt segatav. Kalla see küpsetuspaberiga kaetud ümmargusse tordivormi.

Tükelda õunad, sega kaneeli ja suhkruga. Aseta õunatükid tainale, murenda peale martsipan ja lisa ka fariinisuhkur - sellest ja õunamhlast moodustusb imeline karamelline kate.

Küpseta ahju alumises osas, kuni kooki torgatud nuga ei jää enam tainaseks. Serveeri kuumalt jäätisega, külmalt söö niisama või eriti maias tujus olles pane vahukoort peale.

Kakaopõhjaga kohupiimatort toorjuustukreemiga

See igati mõnus tort sündis siis, kui väga näljane mina kurva näoga külmikut ja köögikappe revideeris: mitte miski ei tundunud ahvatlev, aga samas see müstiline "millegi hea" isu oli suur. Seda kooki võib teha ka valge põhjaga: siis tuleb lihtsalt kakao lisamata jätta. Samuti ei ole kohustuslik kooki kastmega serveerida - mul oli lihtsalt vastav varustus parasjagu kodus olemas ja kohe oli isu sellise ülepakkuvalt rikkaliku maiustuse järele.

Põhi:

80 g võid/margariini

4 spl kakaod

4 spl suhkrut 

nii palju jahu, et tekiks mure tainas

Täidis:

3 pakki kohupiima

3 muna

3 spl jahu

ca 200 g suhkrut

1 sidruni riivitud koor

Kreem:

1 pk toorjuustu

1 pk vahukoort

sidrunimahla

suhkrut

vaniljesuhkrut

Tee esmalt valmis põhi: sulata või, sega hulka suhkur, kakao, sool ja jahu. Vajuta tainas võiga määritud ümmarguse koogivormi kõlgedele ja põhja, pane 200-kraadisesse ahju eelküpsema.

Vahusta munavalged tugevaks vahuks. Teises kausis sega kohupiim suhkru ja riivitud sidrunikoorega, lisa munakollased, vahusta kergelt. Sega hulka natuke jahu ning hästi ettevaatlikult vahustatud munavalged. Kalla täidis õrnalt küpsenud põhjale.

Küpseta kooki 190-200 kraadi juures.

Soovi korral võid kooki serveerida juustukreemiga: vahusta toorjuust sidunimahla, vaniljesuhkru ja suhkruga, lisa peene joana vahukoor ja jätka vahustamist, kuni kastmel on soovitud konsistents. Selle magusust võib vastavalt maitsele timmida. 

Šikk šokolaadi-karamellikook

See kook on imeline. Imelihtne. Imerikkalik. Raske uskuda, et nii hea šokolaadikoogi tegemiseks piisab kõigest 4 spl kakaost - maitseb, nagu oleks kasutatud ehtsat tumedat šokolaadi. Üldse on kõik, mis selle karamellise šokolaadikoogi sisse käib, kõige harilikum kraam, mis köögis enamasti niikuinii olemas: munad ja või, jahu ja kakao, suhkur ja küpsetuspulber... 

4 muna

4 spl suhkrut

sips soola

pakk võid

4-5 spl kakaod

200 g suhkrut (võib osalt asendada fariinisuhkruga, annab eriti hea karamellimeki!)

200 g jahu

küpsetuspulbrit

fariinsuhkrut

Vahusta munad suhkru ja soolaga tugevaks heledaks vahuks. Sulata või, sega sellesse kakao ja suhkur ning nirista segu ettevaatlikult munavahu hulka. Sega korralikult. Lisa jahu ja küpsetuspulber, sega ühtlaseks, siputa koogi pinnale õhuke kiht fariinsuhkrut ja küpseta 200-kraadises ahjus 20-30 minutit. Kook on parim, kui jääb sees pisut niiskeks. Sobib oivaliselt vaniljejäätise, -kastme või vahukoorega.

Besee

Sel suvel avastasin enda jaoks pavlova tordi. Tegin pavlovat peamiselt Nami-Nami retseptile tuginedes, seda, nagu retsepte ikka, pisut muutes ja mugandades. 

Aga kui peres leidub nii suuri beseefänne, et hiigelsuur 8 munavalgest pavlova pistetakse ühe õhtuga nii muuseas nahka, siis ei jää muud üle, kui seda beseehimu vaigistada püüda. 

Niisiis võtsin kätte ja tegin 4 munavalgest kaks suurt ahjuplaaditäit õhumusisid (besee tuleb prantsuskeelsest sõnast baiser ja tähendab suudlust), pühendatud armsale abikaasale, kes enamiku neist nahka pistis.

4 munavalget

200 g suhkrut

2 tl maisitärklist

mõni tilk äädikat

näpuotsatäis soola

pisut vaniljesuhkrut

100 g kookoshelbeid

Munavalged vahustasin soolaga pehmeks vahuks. Lisasin järk-järgult suhkrut ja muudkui vahustasin ja vahustasin. Tilgutasin hulka äädika, vaniljesuhkru ja maisitärklise, segasin, lisasin ettevaatlikult segades kookoshelbed ja törtsutasin tordipritsiga küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile pisikesed vahunupsud. 

Küpsetada võiks beseid 110-kraadises ahjus umbes poolteist tundi või seni, kuni beseed on pealt täiesti kuivad ja kõvad ja kergelt beežikat värvi. Siis võib ahjuukse paokile jätta ja beseedel seal täiesti maha lasta jahtuda. (Aeg-ajalt võib kööki asja teha ja mõne besee poolsoojalt suhu ka napsata.)

Biskviitkattega õunakook

                                 

See kook sündis maikuus rabarberikoogina. Nii, kuidas edenev suvi aeda muutis, muutus ka kook - biskviitkattega rabarberikoogist sai biskviitkattega sõstrakook, seejärel biskviitkattega tikrikook ja nüüd, kui valgeid klaare iga tuulehooga pots ja müts murule sajab, on temast saanud biskviitkattega õunakook. Ehk siis üks tõeliselt universaalne kook!

50 g võid

2 kl jahu

3 spl suhkrut ja natuke soola

       kümmekond õuna (rabarberit, sõstraid, mustikaid, tikreid)

       klaas suhkrut

       väike pakk hapukoort

       kaneeli

4-5 muna

4-5 spl suhkrut

4-5 spl jahu

Tükelda õunad, sega suhkru, kaneeli, hapukoorega. Sulata või, lisa jahu, suhkur ja sool ning haki sellest purutainas. Kalla puru suurele ahjuplaadile, patsuta siledaks ning pane umbes 15 minutiks 210-kraadisesse praeahju, seejärel lisa õuna-hapukooretäidis ning küpseta umbes 25-35 minutit.

Vahusta munad tugevaks hele-helekollaseks siledaks vahuks. Lisa suhkur ja vahusta veel natuke aega. Sõelu munasegusse vähehaaval jahu, tõsta tainas ettevaatlikult ühtlaseks. Kalla biskviit õute peale, raputa kõige peale veel pisut suhkrut ja küpseta kooki veel 10 minutit. 

Eriti hea on kook soojalt külma piimaga.

Eriti kaneelised kaneelirullid

Pärmitainaga sain sõbraks alles siis, kui eelmisel sügisel maale kolisime. Minu jaoks sümboliseerib pärmitainast küpsetamine põlvest-põlve edasiantavat naiselikku teadmist; kui ma oma saiakeste tarvis tainast mudin ja sõtkun, tunnen õla taga oma ema, vanaema, tädisid, õde, ämma, vaaremasid, kõiki naisi, kes kunagi pärmitainast perele saia on küpsetanud. 

30 g pärmi

250 ml piima

kuni 600 g jahu

munakollane

100 g suhkrut

suur tl soola

riivitud sidrunikoort

50 g võid

uhmerdatud kardemoni

kaneeli, suhkrut, võid vahele määrimiseks

Saiataina jaoks on mul suur mõnus roheline kauss. Kallan sinna käesooja piima ja murendan pärmi. Segan, kuni pärm on sulanud. Kallan piimale hulka umbes poole jahust ja segan energiliselt puulusikaga - mida kiiremini segada, seda soojemaks tainas läheb ja paremini kerkib. Seejärel raputan tainale veidi jahu, panen kausile kaane peale, mässin selle suurde saunalinasse ja panen eelkerkima. Selleks sobib maal ahjupealne või pliidikõrvane, kuid asja ajavad ära ka linnaköögi elektripliidi praeahi, mõni põrandaküttega ruum või radiaatoripealne. Kord kergitas kass mul saiataina nii võimsaks, et lausa uskumatu: oli end kausi katteks olnud saunalinanutsakale magama kerinud. Nii et kergitamisviise on palju.

Umbes tunnike hiljem võib tainaga edasi mässata: lisada suhkru, soola, sidrunikoore, munakollase ja osa jahust ning sõtkuda, sõtkuda, sõtkuda. Mida energilisemalt sõtkuda, seda parem tainas saab. Seejärel lisan tasapisi sulatatud, jahtunud või ning veel jahu ning sõtkun tainast seni, kuni see käte ja kausi küljest lahti lööb. Siis vormin tainast kena suure palli, raputan sellele veidi jahu peale ja panen taina uuesti kaane alla rätiku sisse kerkima.

Tund hiljem peaks tainas olema umbes kahekordistunud. Siis rullin taina lauale õhukeseks lahti, määrin sellele võid, raputan külluslikult suhkrut ja ülikülluslikult kaneeli ja keeran taina tihedaks rulliks. Rullist lõikan terava noaga näpujämedused seibid, asetan need üsna hõredalt küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpsetan umbes veerand tundi 200-kraadises kuumuses.