Rohenäpluses olen ma alles täiesti roheline. Kevadel, meie esimesel maal-elamise kevadel, olid kavatsused vägevad: tahtsin kasvama panna aedoad, lillkapsa ja kõrvitsa, rajada tillukese maasikapeenra ja laiendada ürdindust. Niikuinii kasvab meil viimastel aastatel aias maitsetaimedest murulauk ja piparmünt, kasvuhoones salat ja till. Seega ei midagi eksootilist. Isegi rohelise sibula istutas ema alles sel aastal piparmündipeenra kõrvale, seni oleme seda hääd kraami ostma pidanud.
Kevadel tõi ema lisaks sibulale ja melissile meile kasvama ka kaks kahvaturohelist räbalakest. Istutas need minu ilusasse triibulisse potti ja pani sirelivõsa kõrvale päikese kätte peesitama. Need kaks taimelast olid basiilikud - tavaline basiilik ja sidrunbasiilik.
Suve algus basiilikutele ei meeldinud. Mossitasid oma potis, ära ei surnud, aga elujõulisemaks ka ei muutunud. Pigem näisid minu igapäevasest vaatamisest, lahkel häälel rääkimisest ja mõnuga nuusutamisest - sest lõhn oli räbalakestel algusest peale maruhea - aina kahvatumaks ja lötsimaks muutuvat. Arvatavasti oli basiilikutel lihtsalt külm, sest nii kui päike palavamaks muutus ja ööd sumedaks-soojaks, kukkusid taimekesed kasvama. Järgmisel aastal panen basiiliku algul potiga kasvuhoonesse ja õuepeale luban alles juulikuus!
Omakasvatatud basiilik - või mis kasvatatud, kasvada lastud - maitseb ikka hea küll. Eriti kauni koosluse moodustab ta enda kasvuhoone magusate, mahlaste tomatitega. Ja ehkki tavaline basiilik on suurepärane, on sidrunbasiilik peaaegu veel suurepärasem - oivalise tugeva sidrunilõhna ja meeldiva õrna sidrunimaitsega, sobib salatitesse, pasta-, juustu-, köögiviljaroogadesse.
Maasikapeenar, lillkapsas, aeduba ja palju maitsvat rohelist (rosmariin, küüslauk ja palju-palju muud) jäid seega oma aega ootama. Võib-olla järgmist kevadet? Seni naudin oma aia murulauku ja sibulat, salatit ja basiilikuid, vaarikaid ja kirsse, kurke ja tomateid, õunu ja mureleid, melissi ja piparmünti, sõstraid ja tikreid...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar