16.8.09

Tee!

Mulle meeldib päeva alustada kohviga ja lõpetada teega. Teed tuleb juua ilusast, ümarast, suurest kruusist. Suhkruta. Väikese meega.

Arvatavasti olen ma üks mitmest miljonist, kes kinnitab, et kõige maitsvam tee on kodune piparmünditee. Selle koduse piparmündiga on aga nii, et vahepeal ei tahtnud ta meil sugugi kasvada. Kurtsime kõigile, kes kuulata viitsisid, kuidas piparmündile meie aias ei meeldi: meie muudkui rajasime piparmündile pesapaiku ja piparmünt muudkui suri ära ja läks välja ja keeldus maitsvaks teeks saamast.

Sel kevadsuvel otsustasime õnne proovida melissiga. Istutasime ta vana lauda seina äärde ja seal ta kenasti kasvas. Kord sealt samast lauda äärest umbrohtu kitkudes tundsin imelist piparmündilõhna. Vaatasin lähemalt - melissipeenrakese kõrval veetünni taga oli end sisse seadnud kena noor piparmündipere! Rohisin naadid ja võilillelehed nende vahelt ära, paitasin tillukesi taimekesi ja julgesin esialgu neilt tee tarvis ainult nii vähe lehti napsata, et sama hästi oleksime võinud keedetud vett juua. Aga see teadmine, et "tee" on meie aia piparmündist, maitses magus! 

Praeguseks on piparmündid end kindlalt sisse seadnud, üritavad vist melissi üle trumbata. Mulle nende vaheline võistlus sobib: meie saame nüüd igal õhtul kuitahes tummist piparmünditeed juua. Mõnus!

                                                 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar